Furikaburi – hoida mõõka pea kohal
Kiriotoshi – torge allapoole
Noto – panna mõõk mõõgatuppe

Nakayama Hakudo (1869-1958) sai esimese tiitli Iaidos "Iaido Hanshi) samaaegselt tiitliga "Kendo Hanshi" Butokukailt Kyotost 1920. Enne 2.ms. polnud Iaidos Dan-kraade, ainult tiitleid Renshi, Kyoshi ja Hanshi kasutati Butokukai poolt.

1954.a. Asutati Jaapani Iaidoföderatsioon (JIF).JIF kinnitas "Zen Nippon Iaido Toho" 5 tehnikat 1956. Nad jagavad välja oma dan-sertifikaate.

Pealeselle leidub palju Iaido- või Iaijutsukoole mida loetakse Kobudo (vana Budo) osaks. Osa neist koolidest annavad välja oma kraae JKF’st täiesti sõltumatult.

Kyudo

Kyudo on jaapani vibu(laskmine). Vibu on vana kaugdistantsrelv. Esimesed kaugdistantsrelvad mida inimesed kasutasid olid kivi ja oda. Neid kasutati nii jahil kui sõjas pikka aega ajaloo jooksul. Kettaheide ja odavise kuulusid juba antiikajal Olümpiaadide võistluskavasse. Kuid vibuga suurenes täpsustase drastiliselt. Inimesed leiutasid vibu hilisemal keskajal väikeloomade jahtimiseks. Vibu oli oluline relv ka sõjas kuni tulirelvade leiutamiseni 12.saj. ja nende laialdasema levikuni 14.saj. Tänapäeval harjutatakse vibulaskmist Euroopas kui sporti ja kuulub OM kavva. Kyudo on Jaapanis populaarne kui sport, kuid asja mõte on hoopis teine kui Euroopa vibulaskmises. Saksa filosoof Eugen Herrigeli teose "Zen in der Kunst des Bogenschiessens" peaks iga Budoharrastaja kunagi läbi lugema.

Tiitlitesüsteem Kyudos on saanud oma alguse Kyoto Butokukaist. Enne 1912 said 6 inimest Hanshi tiitli ja 12 inimest Kyoshi tiitli. Dankyusüsteemi kasutatakse Kyudos alates 1922. Tänapäeva Dankyukraadieeskirjad kinnitati 1949 ja tiitlisüsteem 1952.

Naginata

Naginata on pikk mõõk. Miks see unikaalne relv on nii populaarne tänapäeval Jaapani naiste hulgas? Naginatat kasutati sõjas Jaapanis ~1500a. Naginata on raskem kui tavaline Jaapani mõõk. Miks tänapäeva naised seda õpivad? Mungad (Shohei: so – munk, hei – sõdur)relvastasid end tihti Naginatadega.

Edoperioodi ajal, kui ühiskonnas valitses rahu, õppisid naised Naginatat kui üldist oskust, nagu mehed Bushi(samurai)-peredes õppisid Kenjutsut ja Sojutsut. Traditsioon, et naised õpivad Naginatat, tekkis Edoperioodi ajal ja jätkub tänapäevani.

1934 alustas Butokukai Naginatainstruktorite kooli, mis oli mõeldud ainult naistele. 1936 otsustas Jaapani Haridusministeerium, et Naginata peaks kuuluma naisõpilaste kooliprogrammi. Pärast 2.ms. (1958) võeti Naginata kooliprogrammi kui vabaaine naisõpilastele. Sel viisil levis Naginata kaasaja Jaapani koolidesse. 1955a. Loodi Jaapani Naginataföderatsioon. Kraadisüsteem loodi seoses selle arenguga.

Shorinji Kenpo

SK rajaja So Doshin (1911-1980) oli õppinud eri Jujutsu ja põhjahiina süsteeme enne 2.ms Hiinas. Kui ta läks tagasi Jaapanisse pärast sõda, alustas ta So Doshin Shorinji Kenpo ühes väikeses 10m²-ses dojos Tatsudos Shikoku saarel 1947. 1950-tel loodi tehniline süsteem mis hakkas levima põhiliselt Lõuna-Jaapanis. 1957 loodi Jaapani Shorinji Kenpo Föderatsioon. Dan-kyusüsteem loodi seoses sellega. Shorinji Kenpo levis kiirelt üle kogu Jaapani ja on tänapäevaks levinud üle kogu Maailma.1974 loodi World Shorinji Kenpo Organisation (WSKO). Shorinji jaapani keeles tähendab Shaolini tempel hiina keeles, Kenpo on poks (ken – rusikas, po – meetod). Shorinji Kenpo on niisiis Shaolini Templi Poks, kuigi tehniliselt võttes on selles raske näha mingit seost Hiina Shaolin Chuaniga.

Gendai Budo ja Kobudo

Tänapäeval sorteeritakse Jaapanis eri Budokunstid Gendai Budo (modernne Budo) ja Kobudo (vana Budo) alla. Gendai Budo alla arvatakse 10 järgmist organisatsiooni, nendest koosneb Nippon Budo Kyogikai (Japanese Budo Association, 1977):

Judo 230 000 registreeritut
Kendo (kaasaarvatud Iaido ja Iodo) 100 000 Dan-registreeritut
Kyudo 150 000 registreeritut
Sumo (amatöör-Sumo), 70 000 liiget
Aikido 700 000 harrastajat
Karate 20 000 registreeritut JKF-is
Shorinji Kenpo 120 000 harrastajat
Naginata 70 000 harrastajat
Jukendo - täägivehklemine, 100 000 registreeritut

Nippon Budokan

Nippon Budokan on organisatsioon, mis administreerib Budo-tegevust Jaapanis. Need 10 Budokunsti on suured (arvud on võetud Jaapani ajakirjast "Budo" nr.1 1997) ja omavad üleriigilisi organisatsioone. Karate arv on väiksem kui teistel Budokunstidel (20 000). Kuid paljud Karate-harrastajad lihtsalt ei hooli ametlikust JKF-st ja registreerivad end vaid oma stiiliorganisatsioonis. Karate- harrastajate arv Jaapanis peab olema tunduvalt suurem.

Võib-olla tundub imelik, et Shorinji Kenpo, mille alged on Hiinas ja Jukendos (täägivehklemine), mis pärineb Prantsuse armeest, kuulub modernsesse Budosse. Budo Kenshos on kirjutatud, et Budo pärineb vanast Jaapani võitlusvaimust. See oli areng pärast 2.ms mis selle ära määras. Nii Shorinji Kenpol kui Jukendol oli palju harrastajaid. See oli Nippon Budo Kyogikai mis deklareeris Budo Kensho (Budo Charter) 1987. Budot võib vaadelda erinevast küljest. Pole lihtne lühidalt defineerida Budo tähendus. Loe Budo Kenshod mis kirjeldab lühidalt, mis on Budo kaasaegse inimese jaoks.

Kobudosse kuuluvad seevastu need Budokunstid, mis säilitavad oma algse vormi ja mida ei loeta Gendai Budosse. Nad on moodustanud Nippon Kobudo Kyokai (Japanese Kobudo Association) 1979.

Nende hulka arvatakse mitmed Jujutsu-, Kenjutsu-, Iaijutsukoolid jne. Need koolid on tavaliselt üsna väikesed, koosnevad mõningate eranditega enamasti 50-100 liikmest. Näiteks Daitoryu hakkab kuulsaks saama kui Aikido algallikas. Nippon Kobudo Kyokai korraldab iga aasta treeninguid Budokanis, Tokyos. Budokai toetab Kobudo alalhoidmist ka läbi videoseeria "Nippon no Kobudo" tootmise.

Wushu (Hiina võitlustehnika)

Hiina võitlustehnikaid kutsutakse Hiinas Wushu. Jaapani Budos oli juba Edoperioodi ajal erinevaid litsentse. See litsentsisüsteem viis edasi tänapäeva Dan-Kyukraadisüsteemini. Hiina süsteemides pole kunagi selliseid litsentsisüsteeme olnud. Hiina süsteemides on tseremoonia, mille nimi on Paisu (pai – austama, su – õpetaja). Kui alustatakse hiina süsteemi õppimist, on õppija nn. "väline õpilane" ja selle kooli salajasi tehnikaid talle ei õpetata. Paisuga vaadeldakse õpilast kui "sisemist õpilast" – ta on nüüd nii-öelda peresse sisse võetud absoluutse lojaalsusega. Siis hakkab õpetaja õpetama seda süsteemi põhjalikult.

Tae Kwondo

Kraadisüsteem Tae Kwondos on täiesti üle võetud Jaapani Budost. Kõik need, kes rajasid Tae Kwondo 1955 Koreas olid õppinud Karated Jaapanis enne 2.ms. Niisiis pole see ootamatu, et Tae Kwondo süsteem sarnaneb Karate omale isegi kraadisüsteemis. Tae Kwondos on 10 kraadi Gup (Kyu) ja 9 kraadi Dan.

Must vöö

Tänapäeval on see üsna enesestmõistetav, et Dan-kraadi omajad Budos kasutavad musta vööd. Must vöö on seotud Dan-kraadiga.

Millal täpselt hakati musta vööd Budos kasutama, on raske leida isegi Budo-uurijatel. 1884 kinnitas Kodokan, Judo peakorter, erinevad reeglid nagu näiteks Nyamon Seimonchole allkirja andmine (tõotuspaber sissekirjutamisel), Kagami-Biraki (esimene treeningpass aastaks) ja isegi Dan-Kyukraad süsteemi. Võib oletada, et must vöö võeti kasutusele samaaegselt Dan-Kyu süsteemi kinnitamisega 1884. Kuid kindlamat tõendit musta vöö kasutamise kohta võib näha Hishida Sunsho maalil 1886.aastast. Edasi on üks vana Kodokani õpilane kirjutanud (ta alustas Judo õppimist Kodokanis 18.05.1884) ajakirjas "Judo" jaanuar 1939: "Must vöö pärineb Fujinicho-ajast (Kodokanil oli dojo Fujinichos, Tokyos 1886-1889). Enne seda teistes dojodes musta vööd ei kasutatud. Must vöö on kindlasti Kodokani leiutis. Kui Kodokani õpilased võtsid võistlustest osa mustades vöödes, andis see hoopis teise mulje kui teised (Jujutsu) koolid, kes ei kasutanud musta vööd."

See jutt klapib Hishida Shunsho maaliga 1886. aastast, kus on näha must vöö. Sel juhul algas musta vöö kasutamine Kodokan Judos tõenäoliselt 1886 – 2 aastat pärast Dan-Kyukraadi süsteemi kinnitamist. Hiljem levis must vöö koos Dan-Kyukraadi süsteemiga teistesse Budokunstidesse – Karatesse, Jujutsusse, Aikidosse jne.

Karateriietusest ja mustast vööst Karates jutustab Gima Shinan seoses Karatetundidega, mida andsid Funakoshi Gichin ja Gima Shinkin ise Kodokanis, Judo peakorteris 17.mai 1922:

"Sel ajal polnud spetsiaalseid Karateriideid. Funakoshi Shinan ostis valget puuvillariiet ja õmbles riided, mis sarnanesid Judoriietusele. See treeningriietus oli kerge ja mugav. Kuid see imes endasse higi ja kleepus keha külge. See oli puudus. Ausalt öeldes olid riided tehtud kiirelt kui see puudutas esitlemist Kodokanis. Nad ei sobinud igapäevaseks treenimiseks. Minu puhul õppisin ma ka Judot, nii et ma otsustasin kasutada demonstratsioonil oma Judoriietust. Sel päeval enne demonstratsiooni ma pesin ja kuivatasin seda. Kuid Funakoshi Shinan käis peale:

"Me peame võib-olla esitlema Kumited (paaristehnikaid), siis oleks see ebasobilik, et meil on kaks eri sorti riietust. Ma õmblesin ka sinu jaoks riietuse. Ma soovin, et sa kasutaksid seda.

Ma mõtlesin, et oleks parem, kui ma kasutaksin seda.

Need kaks Karateriietust olid esimesed ajaloo jooksul (mis sarnanevad tänapäeva Karateriietusele). Tänapäeva Karateriietus loodi niisiis Judoriietuse eeskujul.

Edasi jutustab Gima Shinkin:

"Ma otsustasin kasutada oma Judo musta vööd ja laenata sõbralt ühe musta vöö Funakoshi Shinan jaoks. Kuid F.S. ütles: "Ma ei tunne eriti hästi Judotehnikaid. Mul pole musta vööd Judos. Ma ei saa kasutada musta vööd Kodokanis kõigi Judoekspertide ees. Kas sa ei saaks mulle selle asemel üht valget vööd laenata?" Mida peaksin ma tegema? Kui F.S. kasutab valget vööd, ei saa ma musta vööd kasutada. Siis läheb meil vaja kaht valget vööd. Ma küsisin nõu Kodokanist, millist vööd me peaksime esitlusel kasutama. Kodokan vastas, et me võime kasutada neid musti vöid, mis meil on. Niisiis kasutasime me musti vöid. Kuid F.S. oli üks aus ja täpne isik. Ta asendas kohe pärast esitlust musta vöö oma tavalise (Kimono) vöö vastu."

See intervjuu Gima Shinkiniga näitab, et must vöö oli juba kasutusel ja aktsepteeritud üleüldiselt ~1922 – st. 36 aastat pärast Hishida Shunsho maali. Samas võin ma väita, et need olid esimesed mustad vööd, mida Karates kasutati.

Shortti sõnul andis Jiu Jitsu instruktor Tari Yukio välja "musta sash’i" oma tublidele õpilastele Inglismaal 1912. Need polnus õiged vööd tänapäeva mõõdu järgi. Kuid "must sash" on paljudel selle aja piltidel.

Kyu vöö

Jaapani Kodokan Judo kraadimääriste järgi kasutatakse järgmist vööde värvisüsteemi:

6-4 Kyu Valge
3-1 Kyu Pruun
1-5 Dan Must
6-8 Dan Punane ja Valge
9-10Dan Punane
Meestel 1-3 Kyu Violett
Naistel valge triibuga

See süsteem on tavaline isegi Jaapani Karates. On selge, et Karate süsteem on võetud Judost. Kyukraad võib alata 8.Kyust 6.Kyu asemel.

Kuid Euroopa Judos on asi teistmoodi:

6 Kyu Valge
5 Kyu Kollane
4 Kyu Oranz
3 Kyu Roheline
2 Kyu Sinine
1 Kyu Pruun
1-5 Dan Must
6-8 Dan Punane-Valge
9-10 Dan Punane

Enamus Karategruppe Euroopas on üle võtnud värvisüsteemi Euroopa Judost, kuid tihti 8 Kyu kraadiga.

Robert von Sandori "Judo" 1962 esitleb Judo Euroopa värvisüsteemi. Kuid raamatud, mis mul on, "The techniques of Judo" (Tagaki & Sharp, 1957) esitlevad Kodokani värvisüsteemi valge-pruun-must USA-s.

Euroopa värvisüsteem peab olema pärit ajast enne 1962a. Kollane, oranþ, roheline ja sinine vöö Budos peab olema eurooplaste leiutis. Euroopa värvisüsteemi tekkimisaeg pole kindlaks määratud. Judo on olnud Euroopas alates 20.saj. Kuid 1948 OM-l Londonis asutati Euroopa Judo Unioon 4 maa poolt (Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia + 1 veel). 3 aastat hiljem (1951) muudeti nimi International Judo Federation (IJF). Jaapan võeti IJF liikmeks 1952. See tähendab, et Judo on levinud tunduvalt kiiremini pärast 2.ms. Minu arvamus on, et Euroopa värvisüsteem hakkas muutuma tavaliseks ~1950.

Jaapani Wadokais on määrused Dan-kraadide kohta, kuid Kyu-kraadide kohta ettekirjutused puuduvad. Kyu-kraad antakse klubi, mitte Wadokai poolt. Kui ma alustasin Karate õppimist 35 aastat tagasi, kasutas enamus Wado-klubisid valget vööd 8-4 Kyu ja pruuni vööd 3-1 Kyu. Kuid Rootsi Wadokai kasutab järgmist süsteemi: 8 Kyu – valge, 7 Kyu – kollane, 6 Kyu – oranž, 5 Kyu – roheline, 4 Kyu – sinine, 3-1 Kyu – pruun. See on üks Euroopa tavalisem süsteem. Swedish Shotokan Association (SSA) kasutab tänapäeval järgmist süsteemi: 10 Kyu – valge, 9 Kyu – punane, 8 Kyu – oranþ, 7 Kyu – kollane, 6 Kyu – roheline, 5,4 Kyu – sinine, 3-1 Kyu – pruun.

1974.a. muutis Kyokushinkai värvisüsteemi järgmiseks: 10,9 Kyu – valge, 8,7 Kyu – helesinine, 6,5 Kyu – kollane, 4,3 Kyu – roheline, 2,1 Kyu – pruun.

Kommentaar:

Iaido ja Iaijutsu: do – tee, jutsu – tehnika. Nii Iaido kui Iaijutsu tähendavad enamvähem sama. Kaasajal on trend kasutada sõna "do" sõna "jutsu" asemel. Sõnas "do" leidub soov leida elus tee läbi oma stiili harrastamise.

Võib öelda, et sõna Iaido muutus üha tavalisemaks seoses Zen Nippon Iaido Renmei (Jaapani Iaidoliit) loomisega1954. Sama kehtib ka Kyudo – Kyujutsu, Kendo – Kenjutsu, Jodo, Jojutsu, Aikido – Aikijutsu jt. kohta. Mõned uurijad defineerivad "do"kui kaasaegset vormi ja "jutsu" kui vana vormi.

Budo Kensho: Budo Charter või Konstitutsioon kinnitati Nippon Budo Kyogikai poolt 1987. See koosneb eessõnast, kus defineeritakse Budo, Mokutei (otstarve), Keiko (treening), Shiai (võistlus), Dojo (treeningruum), Shido (õpetamine) ja Fukyn (edendamine).

Seimoncho: tõotuspaber, kuhu Kodokan Judo algajad alla kirjutavad, näeb välja nii:

1. Kui ma saan õpetust Judos, ei katkesta ma treeningut.
2. Ma ei tee midagi, mis võiks kahjustada dojo reputatsiooni.
3. Ilma loata ei räägi ma saladustest ega näita neid.
4. Ilma loata ei õpeta ma Judot.
5. Iseenesestmõistetavalt jälgin ma reegleid, kuid ka siis, kui olen saanud litsentsi, ei riku ma reegleid.

Kagami-Biraki (kagami – peegel; kagami – mochi – ümar ja kõva riisikook, mis sarnaneb peeglile; biraki – ava): tseremoonia, kus mees avab laeka oma varustusega, ja naine võtab altarilt riisikoogi ja sööb selle ära. Kano Jigoro kohandas selle vana samuraitraditsiooni Kodokan Judosse kui sissejuhatuse aastaseks treeninguks. Traditsioon levis ka teistesse Budo-kunstidesse.