![]() EESTI KARATE-DO WADOKAI SELTS MILLEST KOOSNEB WADO-RYU KARATE? Wado-ryu tehnikaarsenali kuuluvad löögid käte-jalgadega (tsukiwaza, geriwaza), tõrjed (ukewaza), heited (nagewaza) ja lukud (kansetsuwaza). Karateka peab varakult õppima ära ka kukkumistehnikad (ukemiwaza), et oleks võimalik harjutada ka heiteid. PÕHITEHNIKA (kihon) Kuna kogu karatetehnika aluseks on põhilöögid käte ja jalgadega, on võimatu edasi jõuda tehnikas, kui eelnevalt ei ole omandatud neid põhialuseid. Kuhu mahuvad wado-ryu põhitehnikad, näeb allolevast skeemist: YAKUSOKU KUMITE e. eelnevalt kokkulepitud paarisharjutused.
Tähelepanu väärivaid seiku: Yakusoku kumite jaguneb: ippon kumite, sanbon kumite, kihon kumite ja ôyô kumite. Vaata allolevat skeemi: SANBON KUMITE ehk kolme sammu paarisharjutus Harjutus sooritatakse nii, et ründaja ründab kolm korda kaitsja suunas, kaitsja tõrjub kolm korda ja sooritab ise vasturünnaku.
Sanbon kumite'd harjutades õpitakse:
Ründaja peab meeles pidama (tähele panema):
Kaitsja peab tähele panema: KIHON KUMITE (põhitehnikate võitlus) Wado-ryu üks olulisem osa, pea-aegu tuum, on 10 kihon kumited. Nagu on juba rõhutatud, on väga tähtis olla kindel õiges kauguses vastase suhtes. Meetod, millega leitakse õige kaugus ja alustatakse eri liikumisi on järgmine: kõigepealt vastased kummardavad, peale seda alustatakse harjutus tõeliselt ja täisjõuga. Võitlejad kummardavad veidi pead ja vaatavad üksteisele silma, mitte kunagi alla ega muidu hooletult. Siis ründaja liigub pool sammu ette ja kaitsja pool sammu taha (küljele). Vahemaa on liiga väike kui võib ulatuda oma käega teise kätest kinni võtma, lükata, tõugata või lüüa paigast liikumata. Kaugus on liiga suur kui võimatu on ulatuda vastaseni, tehes pool sammu ette. OHYO KUMITE (poolvaba võitlus)
See on meetod, mille abil harjutatakse tehnikaid, mida sobitatakse vabavõitlusse. Prof. T. Suzuki on arendanud selle tehnika oma võitluskogemustele tuginedes. Olemuslikem selle harjutuse kasutamisel on:
Võitlejad peavad, tähele panema: KIAI on kunst, millega arendatakse võitlusvaimu, see on nagu enesehüpnoos, mis lisab hingelist keskendumist. JIYU KUMITE (vaba võitlus) Karate vabavõitluses kasutavad võistlejad kõiki tavalisi rünnaku- ja kaitsetehnikaid, põhitehnikaid ja poolvaba võitlust. Vabavõitlust võib pidada karate kunsti olemuslikuks osaks. Sellepärast alustajal ei ole mitte ainult kasutu, vaid ka ohtlik harjutada seda, omandamata kõigepealt põhitehnikat. KATA Kata on kunstiline väljendus, milles kõik rünnaku- ja kaitseliikumised on ühendatud viimistletud liikumiste jadaks, kus kõigil liikumistel on oma tähendus. Karate on kaitsekunst ning seetõttu on ka katad keskendunud kaitsele. Katat võib harjutada üksi ükskõik kus, millal ja nii sageli kui tahetakse. Kata on väga hea vanematele inimestele, naistele ja lastele, kes võivad katat harjutada rahulikumalt kui teeksid seda noored ja tugevad mehed. Noored, kes harjutavad väga jõuliselt, arendavad endale head lihased ja tugevdavad oma keha, samal ajal omandades karate'd enesekaitseks. KATA HITOTSU SANNEN - see tähendab et iga kata vajab 3 aastat harjutamise aega. Palju tähtsam on omandada ja vallata ühte katat, kui tunda mitut, kuid mitte vallata ühtki. Igat liikumist katas tuleb mõista ja harjutada kujuteldava vastase rünnaku vastu. Sellist esitust kutsutakse elavaks kataks. See aitab aru saada, miks peab ühendatud tehnikad sooritama kiiresti ja täpselt. |