EESTI KARATE-DO WADOKAI SELTS
KENDO
KENDO
Kendo (mõõgavõitlus) taga on pikk ajalugu. Kendo-tegevus õitses Edoperioodil (1600-1867) üle kogu Jaapani kui tähtis õppeaine selleaegsetele valitsejatele – Bushi (samurai). Kuid Jaapani moderniseerimisega või industrialiseerimisega, mis toimus ~1867, kui Meiji-reþiim vahetas välja samurai-reþiimi Tokugawa, hinnati alla kõik jaapanipärane. Euroopa oli industrialiseerimises ja sõjajõus Jaapanist kaugel ees. Jaapanis muudeti kõik euroopalikuks. Kuid siis tekkis reaktsioon ekstreemse europaseerumise vastu. Leiti, et ka Jaapanis on oma ilusad traditsioonid. 1879 tutvustati Kendot Jaapani politseijõududes (siis oli Kendo nimi Gekiken). Politseivõimud palkasid instruktoreid erinevatest Kenjutsukoolidest (instruktoreid politseijõududes kutsuti Gekiken Sewagakari – isikud, kes oskasid Gekikeni). Oli vaja mingit mõõtu et standardiseerida õppemeetodid ja kraadisüsteemid politseijõudude Kendos. Enne 1885 olid juba kinnitatud kraadid 2 – 8 Kyu. 3.Kyu vastas tiitlile Menkyo Kaiden (väljaõpetatud) ja 2. Kyu Meijin (meister). 1.Kyud polnud olemas. Olid vaid Kyu-kraadid. Kyukraadid läksid üles alates suurematest arvudest (8-st) madalamate arvudeni (2-ni) sama korra järgi kui tänapäeval. Siis polnud Kendos Dankraade.
1895 alustati Butokukai Kyotos. Butokukai hakkas välja andma tiitleid Renshi (ren – õppima, shi – isik, “õppinud isik”), Kyoshi (kyo – õpetama, “õpetaja”) ja Hanshi (han – eeskuju, “meister”). ~1917 Hakati kasutama Kodokan Judost võetud Dankraade ja läbi Butokukai kinnitati Kendo Dan-Kyusüsteem.